- OMX Baltic1%300,07
- OMX Riga0,00%867,99
- OMX Tallinn0,19%1 964,94
- OMX Vilnius0,88%1 174,87
- S&P 5001,47%5 686,67
- DOW 301,39%41 317,43
- Nasdaq 1,51%17 977,73
- FTSE 1001,17%8 596,35
- Nikkei 2251,04%36 830,69
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,75
- OMX Baltic1%300,07
- OMX Riga0,00%867,99
- OMX Tallinn0,19%1 964,94
- OMX Vilnius0,88%1 174,87
- S&P 5001,47%5 686,67
- DOW 301,39%41 317,43
- Nasdaq 1,51%17 977,73
- FTSE 1001,17%8 596,35
- Nikkei 2251,04%36 830,69
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Google'i tuhat väikest häda
Google’i aktsiale on viimane aasta olnud paigaltammumine ja firma on viimasest kümnest kvartalist kaheksal jäänud ootustele alla. Kui siia lisada veel Facebookile ja Apple’ile allajäämise mure, siis kas Google on praegu üldse atraktiivne investeering?
Kuna Google on kurikuulus oma püüdlustes laieneda kõikvõimalikesse valdkondadesse, siis pole firma puhul ka ühte häda välja tuua. Pigem on need mitmed väiksemad, mis moodustavad kokku ühe suure häda. Käime kõik need hädad ükshaaval läbi.
Dividend ja aktsiate tagasiostud
Üha rohkem avaldatakse Google'ile survet, et firma tagastaks aktsionäridele kapitali, ja selleks on mitu põhjust. Firma teenib priskelt kasumit, sellel on mõistlik aktsia valuatsioon ning suur hunnik raha. Investeeringud ulatusid eelmise aasta lõpus 59 miljardi dollarini ehk 16%ni firma turuväärtusest.
Praegu ostab peaaegu iga suur tehnoloogia- ja meediafirma aktsiaid tagasi ja maksab dividende. Kaks suuremat erandit on Facebook ja Amazon, kuid nende puhul on tegu ka selgete eranditega ning on mõistetav, miks omanikutulu ei maksta.
Prognooside kohaselt kergitaks võimalik tagasiostuprogramm ning dividend Google'i aktsia hinda 5-10%. Arvutuste kohaselt suudaks firma ilma erilise pingutuseta maksta 2% dividenditootlust ning osta aastas tagasi 3-5% aktsiatest. Võrdluseks saab tuua Microsofti, kelle turuväärtus on samas suurusjärgus, ja kes tagastas investoritele möödunud aastal 5% dividendide ja tagasiostude näol.
Probleemne aktsiastruktuur
Google tegi veidi vähem kui aasta tagasi vastuolulise aktsiaspliti, luues uue aktsiaklassi, pärast mida on firmal kolm klassi aktsiaid. Selle eesmärk oli kindlustada, et kontroll firma üle jääks tuumiku kätte. Kaasasutajad Larry Page, Sergey Brin ning endine tegevjuht ja praegune nõukogu esimees Eric Schmidt omasid eelmise aasta lõpu seisuga 92,5% B-klassi aktsiatest, mis moodustab umbes 60,1% kogu hääleõiguslikest aktsiatest.
Lisaks on Google'i insaiderid väga agarad aktsiate müüjad. Nii näiteks on ainuüksi sel aastal Brin teeninud aktsiate müügilt 104 miljonit ning Page 107 miljonit dollarit. “Üldsummade alusel kerkib Google meie insaiderite müügitehingute edetabelites pidevalt esile. Investorid peavad sellest lihtsalt üle olema,” kommenteeris Barron'sile InsiderInsights.com'i uuringute juht Jonathan Moreland.
Regulaatorid ja otsingumootor
Google on sattunud seadusandjate tõelisesse piiramisrõngasse, mis mulle meenutab eelmise sajandi lõpul ja uue alguses Microsofti olukorda. Tegu on ka paratamatusega, kui üks firma omab teatud valdkonnas peaaegu monopoli. Kindlasti pole kaasa aidanud fakt, et näiteks Euroopas on Google suutnud väga edukalt maksude maksmisest kõrvale hiilida. Regulaatorite mõju avaldus möödunud aastal selgelt ka Google'i kehvemates finantstulemustes.
Veebruari lõpus teatas firma, et restruktureerib oma Euroopa haru, et paremini euronõuetele vastata. Bank of America analüütikute sõnul jätkub Google'i raske läbisaamine erinevate Euroopa riikidega, kuid hulle tagasilööke tõenäoliselt ei tule.
Hetkel kuum
Praegu on kuumaks teemaks ka see, et Apple võib loobuda Google'ist vaikeotsingumootorina enda iOS ja Mac OS X seadmetel ja võtta asemele Microsofti Bingi või Yahoo otsingumootor. Selles küsimuses on analüütikud eri meelt: ühed ütlevad, et Apple'i lepingu kaotamine ei pruugi erilist mõju omada, Nomura analüütiku Anthony DiClemente'i sõnul võib see aga Google'i aastasest kasumist minema pühkida 2 dollarit aktsia kohta.
Liigsed arenduskulud
Investorid ja ka analüütikud muutuvad üha murelikumaks Google'i suurte arenduskulude (R&D) pärast, mis mullu ulatusid ligi 10 miljardi dollarini. Aastaid on olnud kahtlusi, et Google kulutab liialt palju n-ö kõrvalharude peale, mis ei toeta nende põhiäri. Ja tõsi ta on, et firma on päris palju fopaasid teinud.
Kas keegi veel mäletab Google Buzzi, Orkutit või Google Wave'i? Lisaks on firma prillide projekt ebaõnnestunud ning elus hoitakse ka masendavalt elutut sotsiaalvõrgustikku Google+. Võrrelduna näiteks Apple'iga on viimane oma tegemistes oluliselt rohkem kommertsedule keskendunud.
Google'ist võib palju halba rääkida, aga vaatamata kõiksugu veidratele avantüüridele jumal teab mis valdkondades, on tegu on ka väga hea firmaga. Praegu on aktsia hind pikaajalistele investoritele üsna atraktiivsel tasemel ja Google on pikemas plaanis kindlasti hea investeering. Analüütikutele paistab aktsia samuti meeldivat, sest Yahoo andmeil soovitab 38 analüütikut aktsiat osta, 11 hoida ning müügisoovitusi pole üldse. Viimased analüüsid firmadelt UBS ja Bank of America on samuti olnud positiivsed.
Enimloetud
5
“Üks-kaks last peaks olema töötaval inimesel miinimum.”
Viimased uudised
Buffett: kaubandus ei tohiks olla relv
Poliitik teeb poliitikat majandustõdesid eirates
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele